Pole sugugi harv nähtus, et soole ärritussündroomiga kaasneb muuhulgas kõhukinnisus ja/või -lahtisus. Just nimelt, sa lugesid õigesti ‒ need kaebused võivad avalduda ka üheaegselt! Kõlab uskumatult, eks? Kohe selgitame asja pikemalt lahti.
Sooletalitluse aeglustumine
Aeglane sooletalitlus (ehk teisisõnu seedimine) võib viia kõhukinnisuse ja puhituseni. Sinu sooled pingulduvad päeva jooksul mitmeid kordi, et seedida kõhtu jõudvat toitu. Peamine seedetegevus toimub just soolestikus, kuna seal puutub söök kokku erinevate bakteritega ‒ teadupoolest elutseb soolte seintel meie soolestiku mikrofloora.
Peensool on pikk ja keeruline struktuur, mis võimaldab toitainetel laguneda ja imenduda vereringesse, tagades keha varustamise vajalike toitainetega. Jämesool seevastu keskendub peamiselt vee ja elektrolüütide imendumisele ning väljaheidete moodustumisele. See on ka paljude mikroorganismide elupaik, mis aitavad meie seedimisele kaasa, moodustades osa soole mikroobiotast. Mikrobioota on oluline osa seedesüsteemist, mis aitab säilitada seedimise tasakaalu ja tervist.
Jämesoolest aga liiguvad jääkained edasi pärasoolde. Seeditava toidu edasi liikumist sooltes võimaldab peristaltika ehk rütmilised kokkutõmbumised. Kui niisuguseid kokkutõmbeid on liiga vähe või need puuduvad sootuks, aeglustub ka seedimine. Seda võib esineda näiteks juhtudel, kui süüakse ebasobivat toitu või kui sümpaatiline närvisüsteem juhtub olema üliaktiivne. Sümpaatiline on see osa närvisüsteemist, mis aktiveerub ohu- ja stressirohketes olukordades. Paljudel juhtudel aitab aeglustunud seedimist taastada rohke kiudainete tarbimine, mõõdukas vee joomine ning treenimine.
Probleemid vaagnapõhjalihaste talitluses
Kui vaagnapõhjalihased muutuvad spastiliseks, on olukord juba murettekitav. See juhtub enamasti siis, kui vaagnapõhjalihased ja sisemine sulgurlihas on üheaegselt pidevas pinguldusseisundis. Tulemuseks on probleemid jääkainete väljutamises.
Pärasoolel on kaks sulgurlihast: sisemine ja välimine. Meie ise saame aga kontrollida ainult välimist. Sisemine sulgurlihas on pea kogu aja pingeasendis ja lõdvestub vaid siis, kui pärasool on täielikult täitunud. Seejärel on välimise sulgurlihase kord kokku tõmbuda, et roe omal soovil väljuda ei saaks. Nagu öeldud, saab välimise sulgurlihase liikumist kontrollida inimene ise.
Kui kaks sulgurlihast ei tee aga omavahel koostööd, saavad alguse seedeprobleemid. Näiteks võib esineda tugevat roojamissoovi, ent sulgurlihased “keelduvad” lõdvestumast, mistõttu ei pääse jääkained kehast välja.
Seda probleemi on muuseas võimalik leevendada vaagnapõhjalihaste treenimisega. Nõu tasub küsida näiteks füsioterapeudilt. Kindlasti pole mõtet oma murega üksi jääda! Kui sul esineb ükskõik, milliseid seedeprobleeme, pöördu julgelt oma perearsti poole.
Kas on võimalik põdeda korraga kõhukinnisust ja -lahtisust?
Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, võivad kõhukinnisus ja -lahtisus esineda ka üheaegselt. Sellistel puhkudel on roe vedel, ent samas ei taha see kuidagi välja tulla.
Teinekord võib põhjuseks olla aga puhtalt kõhukinnisus ise. Näiteks kui tahke väljaheide koguneb pärasoolde, aga ei välju, hakkab käärsoole ülemisse osasse kogunema vedelat rooja, mis ajapikku tahke seedejäägi ümbert “välja lekib”. Kuna väljaheide ise on vedel, võibki inimesele tunduda, et tegemist on hoopis kõhulahtisusega.
Siiski tasub meeles pidada, et iga haigusjuhtum pole ühesugune ning soole ärritussündroomi sümptomid võivad inimeseti väga palju erineda. Niisamuti pruugib aja jooksul muutuda ka individuaalne sümptomite muster. Kui miski tekitab küsimusi või muret, pöördu julgelt oma toitumisnõustaja või arsti poole!
Viited:
Lacy, Brian E., et al. “ACG clinical guideline: management of irritable bowel syndrome.” Official journal of the American College of Gastroenterology| ACG 116.1 (2021): 17-44.
