Soole ärritussündroom on seedetrakti funktsionaalne häire, mis mõjutab 10–25% inimestest üle kogu maailma. Naistel esineb see kaks korda sagedamini kui meestel. Allpool leiad rohkem infot kõigest olulisest, mis seondub IBS’ga.
Tegemist on sündroomiga, mis põhjustab valu ja ebamugavustunnet kõhus ning muutuseid väljaheidetes. See pole mitte ainult frustreeriv, vaid mõjutab oluliselt ka elukvaliteeti ja vaimset heaolu. Kuigi wc-naljad võivad vahel naerma ajada, siis paljude jaoks on asi naljast kaugel.
Soole ärritussündroomi põhjused ei ole täpselt teada, kuid teadlased usuvad, et see võib olla seotud mikrobioota tasakaalu häirumise, alaägeda põletiku, vistseraalse ülitundlikkuse, geneetika ja muutustega soole-aju teljes.
Kas kõigil soole ärritussündroomiga inimestel on samad vaevused? Sümptomite mõttes ei, kuna need võivad inimeste lõikes oluliselt erineda ja jagunevad Rooma IV kriteeriumite alusel nelja kategooriasse.
Kui sul esinevad need sümptomid sageli, võib tegemist olla soole ärritussündroomiga.
Soole ärritussündroomi põhjused ei ole teada, kuid teadlased on leidnud, et selle risk on viis korda suurem pärast bakteriaalset infektsiooni. Samuti arvatakse, et see võib olla tingitud aju ja soolestiku vahelise suhtluse häirumisest ning samaaegsest soolestiku mikrobioota tasakaalu häirumisest. Enamik patsientidel on häirunud ka mikroobse ökosüsteemi tasakaal.
Teadlased usuvad, et soolemikroobide mitmekesisuse vähenemine on üks seedetrakti motoorikaprobleemide põhjuseid, kuna aeglustab toidu liikumist läbi soolestiku ning tingib muutuseid soolestiku limaskestas ja kerget põletikulisust. Just seetõttu on soole ärritussündroomi puhul sageli kasu probiootikumidest, mis taastavad soolestiku mikroobset tasakaalu.
Soole ärritussündroomi puhul võivad esineda väga erinevad sümptomid ja seejuures võivad erinevatel soole ärritussündroomiga elavatel inimestel esineda erinevad sümptomid. Lisaks võivad sümptomid elu jooksul muutuda. Pole kindel, kas sul on soole ärritussündroom? Oleme koostanud lühikese küsimustiku, mis põhineb Rooma IV kriteeriumitel ja aitab määrata, kas sul on lihtsalt ajutine seedehäire või võib tegemist olla soole ärritussündroomiga.
Soole ärritussündroomi lõpliku diagnoosi saamiseks konsulteeri arstiga või küsi nõu apteekrilt.
Soole ärritussündroomi ei saa diagnoosida testide (näiteks vereproovi, tomograafia vms) alusel. Seega töötas rahvusvaheline eriarstidest koosnev Rome Foundation välja Rooma IV kriteeriumid.
Rooma IV kriteeriumid, mille alusel on võimalik diagnoosida soole ärritussündroomi on:
korduv kõhuvalu, mis on viimase kolme kuu jooksul esinenud keskmiselt vähemalt kord nädalas. Esineb koos kahe või enama järgneva sümptomiga: valu leeveneb pärast roojamist, muutus roojamise sageduses, muutus väljaheidete kujus (välimuses).
Soole ärritussündroomil on neli peamist alamtüüpi. Oma tüübi määramiseks hinda end ajal, kui sa ei tarvita sümptomite leevendamiseks ravimeid ega toidulisandeid.
IBS-C: peamine vaevus on kõhukinnisus
IBS-D: peamine vaevus on kõhulahtisus
IBS-M: kõhulahtisus ja -kinnisus esinevad vaheldumisi
IBS-U: sümptomid ei kuulu täpselt ühtegi eelnevalt kirjeldatud kategooriasse.
Lisaks võib esineda põletikujärgne soole ärritussündroom (sümptomid esinevad pärast seedetrakti põletikku) ja divertikuliidijärgne soole ärritussündroom (sümptomid esinevad pärast divertikuliidi ravi).
Diagnoosimisel kasutatakse Bristoli skaalat, mille alusel jagatakse väljaheited seitsmeks tüübiks.
I tüüp: kõvad, muhklikud ja raskesti väljutatavad pähklisuurused tükid (seotud kõhukinnisusega).
II tüüp: vorstikujuline, muhklik ja korrapäratu kujuga (seotud kõhukinnisusega).
III tüüp: vorstikujuline ja praguline (normaalne).
IV tüüp: vorstikujuline, siledam ja pehmem kui III tüüp (normaalne).
V tüüp: pehmed, siledad, eraldatud ja kergesti väljutatavad tükid, mis kipuvad lagunema (seotud toidu kiirenenud liikumisega läbi soolestiku).
VI tüüp: pastajas või poolvedel, milles on mõned pehmed tükid (kõhulahtisus).
VII tüüp: täiesti vedel, milles ei ole tükke (kõhulahtisus).
Ole valmis, et pead arstiga rääkima kakast ja seda analüüsima. Tänu sellele on temal võimalik panna sulle õige diagnoos ja sina ise saad olla rohkem kursis oma soolestiku tervisega.
Ausus ennekõike
Ära muretse! Esiteks on see üsna sage probleem ning teiseks on arstid kõike näinud (ja kuulnud). Kui tema ei tunne häbi, ei peaks ka sina tundma. Ja kuna soole ärritussündroomi ei ole võimalik diagnoosida testide ja analüüsidega, on oluline kõhuprobleemidest ise rääkida. Nii et kui arst näitab sulle Bristoli skaalat, siis tea, et see on täiesti normaalne. Lisaks on arstid selliste teemadega harjunud. Selgita oma olukorda võimalikult täpselt ja ära karda esitada küsimusi.
Õige diagnoos
Enne lõpliku diagnoosi panemist on väga oluline välistada teised haigused, mis võivad põhjustada su vaevuseid. Näiteks võib arst enne ravi soovitamist testida, kas sul on tsöliaakia. Täiesti tavaline on ka see, kui sul palutakse teha mitu vereproovi või tuua isegi kakaproov või küsitakse varasemate haiguste kohta. Kolonoskoopia ei ole niivõrd tavapärane, kuid võib samuti olla vajalik teiste põhjuste välistamiseks.
Toidupäevik
Arst lähtub diagnoosimisel sümptomitest ning sinu ja su pereliikmete varasematest haigustest. Et sul oleks probleemist parem ülevaade, on soovitatav pidada oma toitumise, tuju ja sümptomite kohta paar nädalat päevikut. Ole selle koostamisel võimalikult aus ja avatud. Jah, see tähendab, et paned kirja KÕIK, mida sööd, jood ja tunned. Isegi, kui tunned selle pärast piinlikkust. See on vajalik, et arst saaks diagnoosida õige haiguse.
Lisaks on oluline, et teavitaksid arsti mistahes muudest sümptomitest, mis sul esinevad, kuna need võivad viidata mõnele teisele haigusele. Sellised sümptomid võivad olla näiteks pidev valu, valu mõnes teises kohas, öösel esinevad sümptomid, palavik, soovimatu kaalukaotus või veri väljaheites. Oluline on kõik, mida tunned või märkad ja mis pole tavapärane! Pane need kirja ja võta oma märkmed arsti juurde kaasa.
Õige toitumine ja toitumispäevik
Liikumine ja stressi maandamine
Tasakaalu toetamine soolestikus
Praegu seisneb soole ärritussündroomi ravi sümptomite kontrollimises. Kuigi sündroomi ei ole võimalik „terveks ravida“, võivad suuremad probleemid aja jooksul iseenesest või sobiva plaani abil mööduda. Arst saab aidata sul valida erinevaid abistavaid tegevusi, näiteks teatud dieet toitumisnõustaja järelevalve all, probiootikumid või ravimid, trenn või psühholoogilised lähenemised. Kõik need aitavad soole ärritussündroomi sümptomeid tõestatult leevendada ja isegi ennetada.
Mõned sümptomid võivad küll püsima jääda, kuid õige ravi abil on neid võimalik leevendada ja need ei süvene. Mõnel inimesel õnnestub ka oma sümptomid täielikult kontrolli alla saada ja elada täiesti normaalset elu.
Kohtud raviteekonnal – ja seda eelkõige oma sündroomiga elama õppimise algetapis – teiste inimestega, kes on olnud täpselt samas olukorras. Olenemata sellest, kas nende ravitee on olnud lühike või pikk, on nad kõik mingi hetk mõistnud, et saavad sümptomeid leevendada ja oma elukvaliteeti parandada. Võib isegi öelda, et ajaks, kui nad on leidnud tegevused, mis leevendavad nende konkreetseid sümptomeid, on nad tervislikumad ja tunnevad oma keha paremini kui inimesed, kellel ei ole soole ärritussündroomi. Neil tekib teatud kõhutunne, mille abil õpivad nad soolestiku saadetavaid sõnumeid paremini ära tundma.
Üldist heaolu võivad parandada ka regulaarne toitumine, vedelike tarbimine ja füüsiline aktiivsus, kuid nende toime ei ole teaduslikult tõestatud.
Teame, et soolestik ja aju on omavahel seotud otseselt ja seejuures kahepoolselt, mistõttu võib eeldada, et kuna füüsiline aktiivsus ja mediteerimine aitavad leevendada ärevust ja stressi, aitavad need kaudselt leevendada ka soole ärritussündroomi sümptomeid.
Kuigi toitumise muutmine on üks kõige levinumaid raviviise, tuleb selle teostamisel olla ettevaatlik. Kui seda ei tehta toitumisspetsialisti järelevalve all, võib tekkida toitainete puudujääk või teatud toiduainete liigtarbimine.
Sõna „probiootikum“ pärineb ladina- ja kreekakeelsest väljendist pro bios, mis tähendab elu pooldamist. Probiootikumid on „elusad organismid, mis on piisavas koguses manustatuna peremeesorganismi tervisele kasulikud“ (Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon). Probiootikumide mõiste töötas välja Ilya Ilyich Mechnikov, kes võitis 1908. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Samal aastal väitis ta, et Bulgaaria teatud elanikkondade pikaealisus on seotud kääritatud toiduainete tarbimisega, mis tagab soodsa tasakaalu soolestiku patogeensete ja kasulike bakterite vahel.
Kuna soole ärritussündroom on enamasti seotud soolestiku mikrobioota (mida nimetati varem ka sooleflooraks) tasakaalu häirumisega ehk düsbioosiga, saab sellega kaasnevaid sümptomeid oluliselt vähendada probiootikumide abil. Probiootikume on võimalik tarbida toidu, ravimite ja toidulisanditena. Probiootilisi mikroorganisme on aga tuhandeid ja soole ärritussündroomi korral ei ole kasu neist kõigist. Soole ärritussündroomi puhul on tõestatult kõige tõhusam Bifidobacterium infantis 35624®.
Erinevates teadusuuringutes on leitud, et see tüvi leevendab tõhusalt ja märkimisväärselt soole ärritussündroomi sümptomeid: valu ja ebamugavustunnet kõhus, gaase, puhitust ning probleeme toidu liikumisel läbi soolestiku.
Tahad rohkem teavet? Küsi oma arstilt või apteekrilt teiste ravivõimaluste kohta. Nemad on soole ärritussündroomiga kursis ja saavad aidata sul leida parima lahenduse.
2023 © All rights reserved
