Arvatavasti on meil kõigil tulnud elus ette olukordi, kus tunneme pärast söömist, et meie seedimine on korrast ära. Tihti kiputakse ennatlikult arvama, et see tuleneb allergiast mõne toidus sisalduva koostisosa vastu. Tegelikkuses esineb aga toiduallergiaid üllatavalt vähestel. Usu või mitte, aga enamikel juhtudel on tegemist hoopis toidutundlikkus. Mis siis õigupoolest eristab üht teisest?
Toiduallergia seisneb põhiliselt immuunsüsteemi ülereageerimises teatud toidule. Juhtumeid, kus esineks talumatusest tingitud sooleärritus ja toiduallergia korraga, on üpris vähe. Reeglina seostatakse toiduallergiat mõne teise terviseprobleemiga (nt ekseem, astma või õietolmuallergia).
Allergia võib avalduda mitut moodi:
- Kõige levinumad on juhtumid, kus allergiline reaktsioon lööb välja kohe pärast mingi kindla toidu söömist. Tihti kaasneb sellega oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ning turse ja kipitus suu- ja kurgupiirkonnas. Harvad nähtused ei ole ka nahalööve, palavik ja peavalu. Enim esineb taolisi sümptomeid tavaliselt pärast pähklite, soja, muna, piimatoodete või mereandide söömist.
- On olemas ka allergilisi reaktsioone, mis ilmnevad alles mitme päeva pärast. Seda tüüpi reaktsiooni on märksa raskem tuvastada. Sümptomid on sageli küll leebemad, kuid see-eest väga sarnased sooleärrituse sümptomitega. Enamasti põhjustab reaktsiooni siiski ainult üks toit. Nii on ka näiteks gluteeniallergia või tsöliaakia korral.
Aga mis on toidutundlikkus?
Toidutundlikkuse korral on seedetrakt ülitundlik selliste toiduainete suhtes, mis kipuvad põhjustama krampe või gaase. Teisisõnu ärritavad need toidud sinu soolestikku.
Millised toiduained võivad soolestikku ärritada?
Levinumateks “ärritajateks” on:
- Nisu
- Piimatooted
- Teatud puuviljad (ploom, aprikoos, mango, õun, pirn) Sibul, porru ja küüslauk
- Peet
- Lillkapsas, harilik kapsas, rooskapsas Kaunviljad (kikerherned, oad ja läätsed) Kohv
- Tšillipipar
- Punane liha
- Fritüüris valmistatud toidud
- Rasvarohked valmistoidud ja kastmed
- Šokolaad, või ja vahukoor
Tasub meeles pidada, et inimeste organismid on erinevad ja nii ei reageeri ka kõikide seedeelundkonnad toidule ühtmoodi. Seega ei tasu võtta seda nimekirja kui toiduaineid, mida iga hinna eest vältida. Enne otsuste langetamist pea alati nõu toitumisnõustajaga. Seda eriti juhul, kui soovid järgida sooleärritusega inimestele suunatud dieeti.
Niisiis kokkuvõtteks:
- Toiduallergiad on haruldased ja põhinevad alati immuunsüsteemi spetsiifilisel reaktsioonil mingile kindlale toiduainele.
- Enamik söömisest tingitud reaktsioone ei ole põhjustatud mitte allergiast, vaid tundlikkuse tulemusel ärritunud soolestikust.
- Sümptomeid võib vallandada ka eelmisel õhtul söödud toit.
- Kui sulle tundub, et oled mõne toidu suhtes allergiline, ei tasu oodata ja kannatada.
Konsulteeri kindlasti oma perearsti või dietoloogiga, kes oskavad sulle nõu anda ja vajadusel edasi suunata.
Viited:
Turnbull, J. L., H. N. Adams, and David A. Gorard. “The diagnosis and management of food allergy and food intolerances.” Alimentary pharmacology & therapeutics 41.1 (2015): 3-25.
