Kuigi ärritatud soole sündroomi kohta on tänaseks teada saadud juba märkimisväärselt palju, leidub veel siiski aspekte, mida täielikult ei mõisteta. IBS on väga individuaalne haigus, mis avaldub erinevalt erinevatel inimestel. Soovitame enda sümptomeid ka ise lähemalt tundma õppida. Võid seda teha pidades toitumispäevikut ja märkides üles, kuidas end igapäevaselt tunned ja missugune on Sinu väljaheite konsistents. Individuaalne lähenemine kipub tihti ka kõige täpsem olema, sest see aitab mõista, mis just Sinul enim sümptomeid esile kutsub.
Üks faktor, mille iseseisev jälgimine kindlasti kasuks tuleb, on stress. Kuidas see täpsemalt seedimisega seotud on, räägime kohe täpsemalt.
See võib Sind üllatada, aga stress ja soole ärritussündroom on omavahel tegelikult tihedalt seotud. Stress võib mõjutada seedimist mitmel viisil. Esiteks võib see mõjutada soolestiku liikumist ja kontraktsioone, mis võib põhjustada kõhukinnisust või kõhulahtisust. Lisaks võib stress põhjustada seedesüsteemi põletikulisi reaktsioone ning suurendada tundlikkust soolestikus. See omakorda võib süvendada IBS-i sümptomeid, nagu valu, krambid ja gaasid.
Kumb oli enne, kas stress või soole ärritussündroom?
Soole ärritussündroomiga inimestele on tihti suurteks väljakutseteks näiteks kõiksugused avalikud sündmused, kus pakutakse ka toitu. See võib olla nii seetõttu, et toiduvalik võib olla piiratud või et stress ja ärevus võivad ebameeldivaid kõhusümptomeid süvendada. Kuigi paljudel inimestel tekib sotsiaalsetes olukordades ärevus ja stress, löövad IBSI-ga inimestel neis situatsioonides välja ka ärritatud soole sündroomi sümptomid. Mõistagi võib see tekitada lisastressi ja nii on lihtne sattuda aina süvenevasse nõiaringi, kus vaimsed mured kutsuvad esile füüsilised kaebused, need omakorda vaimsed jne. Teisisõnu võivad selle sündroomi käes kannatajate mured ja hirmud tuleneda pigem just IBS-ist endast, mitte üleüldisest ärevusest.
Levinumateks näideteks on veel kõiksugused koduvälised ettevõtmised, mida planeerides ja ellu viies kipuvad tulema esile ebakindlused stiilis “Aga kui mul on järsku tarvis tualetti minna…?”, “Mis siis, kui neil polegi seal tualetti?” jt. Või näiteks olukord, kus päevi kestnud kõhukinnisus ei lase enam krampide tõttu isegi magada — siis tulevad lisaks mängu ka magamatusest tingitud terviseprobleemid.
Siiski ei tasu meelt heita! Stressiga seotud sümptomitele leidub ka leevendusi!
Stressiga võitlemine
Miks siis on stress nii tugevalt ärritatud soole sündroomiga seotud? Väga lihtsal põhjusel: meie soolestik ja aju on omavahel ühendatud. Kui selles ühenduses esineb mingeid tõrkeid, intensiivistuvad ka probleemsed seedesümptomid. Nii on täheldatud, et stressi vähendamisel leevenevad tihti ka soole ärritussündroomi sümptomid.
Enteerne närvisüsteem, mida sageli nimetatakse ka kõhuajuks, on väga oluline osa seedetraktist. See koosneb suurest hulgast närvidest, mis kontrollivad seedimist ja teisi seedetraktiga seotud funktsioone. Soole ärritussündroomi (IBS) all kannatavatel inimestel võib olla suurenenud tundlikkus nende närvide aktiivsuse suhtes, mis võib omakorda suurendada ebamugavustunnet ja sümptomite raskusastet. Seda nimetetakse ka vistseraalseks ülitundlikkuseks või seedetrakti limaskestade ülitundlikkuseks.
Vistseraalne ülitundlikkus tähendab, et inimesed tajuvad enda seedetraktis toimuvat tavapärasest intensiivsemalt ja reageerivad tavalistele ärritajatele tugevamini. See võib põhjustada suurenenud valu- ja ebamugavustunnet ning süvendada IBS-i sümptomeid. Paraku ei leidu ühtegi analüüsi või testi, mille alusel saaks antud ülitundlikkust diagnoosida. Seetõttu tugineb arstide ja patsientide lähenemine sageli sümptomite hindamisele ja patsiendi kogemusele.
See n-ö kõhuaju on oluline osa seedetraktist ja mängib olulist rolli seedimise reguleerimisel ning valulike sümptomite tekkimisel.
Ärritatud soole sündroomi tekkepõhjused on sageli seotud seedetrakti lihaste häiritud toimimisega ning suurenenud tundlikkusega erinevatele ärritajatele. See võib hõlmata tundlikkust toiduainetele, gaasidele ja väljaheidete liikumisele. Lisaks võib seedeelundkond reageerida negatiivselt mitmesugustele teguritele, sealhulgas:
- toit
- stress
- ärevus
- infektsioon seedeelundkonnas
- menstruatsioon
- või gaasidest tingitud puhitus
Kõik need nähtused võivad omakorda võimendada soole ärritussündroomi sümpotmeid.
Kuigi stress on vaid osade kaebuste põhjustajaks, tasub siiski sellele tähelepanu pöörata ning ettevaatusabinõusid aegsasti kasutusele võtta. Muuhulgas võib stress tekitada või intensiivistada ka unehäireid, seega tasub stressi suhtuda vägagi tõsiselt.
Siin on 7 näpunäidet, kuidas stressi vähendada ja enda enesetunnet parandada:
- Proovi vältida stressirohkeid olukordi nii palju, kui vähegi võimalik. See võib hõlmata ka näiteks pikemaajaliste otsuste langetamist (nt töökoha vahetamine, kolimine, suhte lõpetamine jms). Kui olukord ei võimalda nende vältimist, võta kasutusele järgnevad abinõud.
- Jälgi ennast ning proovi aru saada, mis Sulle stressi või ebamugavustunnet põjustab. Kas neid põhjuseid on võimalik likvideerida? Kuidas saaksid käituda või reageerida nii, et pingeid ära hoida?
- Uuri, kas on olemas viise, kuidas oma stressiga konkreetsetes olukordades (nt avalik esinemine) toime tulla. Õpi enda mõtteid ja reaktsioone reguleerima. Kunagi pole liiga hilja midagi uut õppida!
- Mõtle läbi enda põhimõtted ja käitumismustrid. Tihti on inimestel sisse juurdunud harjumused, mis takistavad uutmoodi käituma õppimist. Nii võivad neist kujuneda tajumatud takistused, mis Sind regulaarselt tagasi hoiavad. Näiteks: kas Sa leiad, et pead alati inimeste jaoks olemas ja kättesaadav olema? Kas Sul on hirm läbikukkumise ees?
- Leia endas julgus enese kritiseerimiseks ja muutmiseks. Harjumused on mugavad, kuid ei pruugi alati edasi viia. Proovi mitte minna mugavaks!
- Keskendu enda üldisele arendamisele. Muuseas võib enesekindluse suurenemine vähendada ka stressi!
- Püüa eristada positiivset ja negatiivset stressi. See ei pea alati tingimata halb olema, kuna stress on osa meie elust ja aitab paljudes olukordades asjakohaselt reageerida ning igapäevaseid sooritusi parandada.
Ära karda pöörduda spetsialisti poole!
Sinu toitumisnõustaja on abiks IBS-i jaoks asjakohase dieedi koostamisel, kuid ära salga maha ka mõtet vaimse tervisega eraldi tegeleda.
Tänapäeval leidub palju uuringuid, mis tõestavad, et psühholoogilise poole parendamisel leevenevad ka soole ärritussündroomi sümptomid. Seetõttu ei tasu heituda, kui Sulle soovitatakse seedehäirete korral näiteks vaimse tervise õe poole pöördumist.
Sealt saadav abi erineb märkimisväärselt näiteks perearstilt saadavast abist — isegi siis, kui on juttu ärevusest või stressist.
Ärritatud soole sündroom on kompleksne nähtus, mis hõlmab nii füüsilisi, vaimseid kui ka sotsiaalseid aspekte. Miks mitte tegeleda iga aspektiga eraldi ning leevendada sümptomeid võimalikult mitmekülgselt?
Viited:
Moloney, Rachel D., et al. “Stress and the microbiota–gut–brain axis in visceral pain: relevance to irritable bowel syndrome.” CNS neuroscience & therapeutics 22.2 (2016): 102-117.