Kuigi varem arvati, et IBS on peamiselt füüsiline seisund, on hiljutised uuringud näidanud, et ka vaimsed tegurid võivad mängida olulist rolli selle seisundi tekkimisel, süvenemisel ja sümptomite raskusastme mõjutamisel. Soole ärritussündroomi põhjused on mitmekesised ning hõlmavad nii seedetrakti füsioloogilisi häireid kui ka psühholoogilisi ja keskkonnast tulenevaid tegureid.
Füsioloogiliste põhjuste hulka võivad kuuluda soole lihaste häiritud toimimine, sooleseinte tundlikkus toidu ja gaaside liikumise suhtes ning seedeelundkonna reaktsioon stressile ja emotsionaalsele pingele. Psühholoogilistest teguritest on stress, ärevus, depressioon ja muud vaimsed terviseprobleemid need, mis võivad halvendada IBS-i sümptomeid ning süvendada nende mõju elukvaliteedile. Näiteks võib stress soolestiku lihaseid pinges hoida või suurendada soolestiku tundlikkust, mis võib omakorda põhjustada rohkem kõhuvalu, kõhupuhitust ja seedehäireid.
Lisaks võivad IBS-i sümptomid ise põhjustada stressi ja ärevust, luues nõiaringi, kus vaimsed probleemid süvendavad füüsilisi sümptomeid ja vastupidi. See võib omakorda mõjutada inimese elukvaliteeti ja igapäevast toimimist.
Aju ja seedekulgla omavaheline seos
Aju ja seedekulgla vahelist suhtlust vahendab meie (enteerne) närvisüsteem, mida inimene paraku teadlikult kontrollida ei suuda. Enteerne närvisüsteem koosneb sadadest miljonitest närvidest, mis paiknevad seedetraktis ja reguleerivad seedimist ning muud seedetrakti tegevust. Lisaks sellele on enteersel närvisüsteemil võime tajuda ja reageerida erinevatele stiimulitele, sealhulgas toidule, stressile ja emotsioonidele. See tähendab, et seedetrakt võib olla seotud mitte ainult füüsiliste, vaid ka emotsionaalsete ja psühholoogiliste teguritega.
Seega on seedetrakt ja aju omavahel tihedalt seotud ning nende vaheline suhtlus mängib olulist rolli seedimise ja üldise tervise reguleerimisel. Selle keeruka omavahelise suhtluse häirumisel võib olla tagajärjeks terviseprobleemid, nagu näiteks ärritatud soole sündroom.
Miks aga infovahetus üldse sel viisil häiritud on?
Ühe põhjustena võib tuua esile serotoniini. Serotoniin on neurotransmitter ehk närvisüsteemi signaalaine, mis mängib olulist rolli mitmesugustes keha protsessides, sealhulgas seedimises ja meeleolus. Seedetraktis toodetakse umbes 90% serotoniinist ning see mängib olulist rolli seedetrakti funktsioonides, sealhulgas soole liikumise reguleerimises, vedelike ja toitainete imendumises ning seedimisprotsesside kontrollimises.
Seega on serotoniin oluline seedetrakti ja aju vahelise suhtluse vahendaja ning selle tasakaalutus võib mõjutada seedeprotsesse ja põhjustada seedehäireid. Näiteks on leitud, et serotoniini tasakaalutus võib olla seotud ärritatud soole sündroomi (IBS) ja teiste seedehäiretega. Liigne serotoniin võib põhjustada soole lihaste liigset kokkutõmbumist ja kõhulahtisust, samas kui selle puudus võib aeglustada soole liikumist ja põhjustada kõhukinnisust.
Lisaks seedetraktile mõjutab serotoniin ka meeleolu ning selle tasakaalutus võib olla seotud meeleoluhäiretega nagu depressioon ja ärevus. Seega võib serotoniini tasakaalutus mõjutada nii seedimist kui ka meeleolu ning seeläbi mängida rolli seedetrakti ja aju vahelise suhtluse häiretes ning seotud sümptomites, nagu näiteks ärritatud soole sündroom.
Kahjustunud soolesein
Selleks, et soolesein saaks kaitsta organismi kahjulike bakterite eest, peab see olema heas korras ja tugev. IBS-i korral võib kahjustatud soolesein suurendada seedetrakti tundlikkust ja põletikku, mis võivad põhjustada valu, ebamugavustunnet ja seedehäireid. Lisaks võib see mõjutada närvisüsteemi ja soolestiku mikrobioota tasakaalu, mis võivad IBS-i sümptomeid süvendada. Seega on kahjustatud soolesein oluline tegur IBS-i tekkes ja sümptomites ning ravi planeerimisel tuleks seda arvesse võtta.
Mis aga sooleseina kahjustab? Kahjuks leidub päris mitmeid faktoreid, mis sooleseina kahjustada võivad. Need võivad olla näiteks tegurid, nagu põletikulised seisundid (nt Crohni tõbi), infektsioonid, toidutalumatus, stress ja teatud ravimid (antibiootikumid).
Soolestiku mikrobioota olulisus
Inimese soolestikus elab uskumatu hulk mikroorganisme, sealhulgas baktereid, viirusi ja seeni. See kompleksne ökosüsteem, mida nimetatakse soole mikrobiootaks või mikroflooraks, koosneb mitmekesisest ja rikkalikust mikroobide kogumist, mis koos toimides mõjutavad oluliselt seedimist, immuunsüsteemi ja üldist tervist.
Osa tegureid võivad mõjutada soole mikrobioota mitmekesisust ja funktsiooni ning seeläbi suurendada mõnede haiguste riski ja tekitada seedimisprobleeme.
Need on näiteks:
- Antibiootikumid: nende kasutamine võib mõjutada soole mikrobioota sarnaselt aatompommiga, kuna see häirib oluliselt mikroobide tasakaalu ja mitmekesisust soolestikus. Antibiootikumid tapavad mitte ainult haigust põhjustavaid baktereid, vaid ka paljusid kasulikke baktereid, mis on olulised seedimise ja immuunsüsteemi jaoks.
- Halb toitumine: ebapiisav kiudainete tarbimine, liigne suhkrute ja töödeldud toitude söömine võib kahjustada soole mikrobioota mitmekesisust ja tasakaalu.
- Stress: pikaajaline stress võib mõjutada soole mikrobiootat, suurendades põletikku ja häirides mikroobide kooslust.
- Haigused: mõned seedetrakti haigused, nagu ärritatud soole sündroom, Crohni tõbi ja tsöliaakia, võivad mõjutada soole mikrobioota koostist ja funktsiooni.
Neil, kes võitlevad soole ärritussündroomiga, on soolestiku mikrobioota koosseis märksa teistsugusem. On tõendeid, mis viitavad sellele, et teatud tüüpi soolebakterid võivad olla seotud IBS-i sümptomite esinemisega, kuid nende täpne identiteet ja roll haiguse arengus pole veel täielikult teada.
Nakkushaigused
Suur osa soole ärritussündroomiga patsientidest on sümptomite tekkimise eel põdenud kõhulahtisusega kulgevaid nakkushaigusi või kogenud toidumürgitust. Need nakkushaigused võivad olla põhjustatud bakteritest, viirustest või parasiitidest ning need võivad põhjustada soolestiku põletikku ja kahjustusi, mis omakorda võivad kaasa tuua IBS-i sümptomeid.
Pärilikkus
Kuigi eelmainitud faktorid võivad mõjutada soole ärritussündroomi sümptomite teket, ei pruugi kõikidel siiski IBS välja kujuneda. Selle seisundi kujunemisel on pärilikkusel oluline roll, kuna uuringud on näidanud, et IBS võib esineda mitmel pereliikmel.
Allikas: Raskov H, Burcharth J, Pommergaard HC, Rosenberg J. “Irritable bowel syndrome, the microbiota and the gut-brain axis.” Gut Microbes. 2016 Sep 2;7(5):365-83. doi: 10.1080/ 19490976.2016.1218585. Epub 2016 Jul 29. PMID: 27472486; PMCID: PMC5046167.
