Soole ärritussündroomil ja Crohni tõvel on mitmeid ühiseid sümptomeid: väsimus, kõhuvalu, kõhukinnisus ja -lahtisus. Kuigi mõlemad haigused avalduvad soolestikus, siis sellele vaatamata esineb nende vahel märkimisväärseid erinevusi. Mis siis eristab ühte soolehaigust teisest?
Soole ärritussündroomi iseloomustab peamiselt tundlik soolestik, eeskätt just käärsool. Miks seesugune tundlikkus üldse tekib, pole täpselt teada. Teadlaste ja arstide arvates võivad IBS-i sümptomid olla seotud mitmete teguritega, sealhulgas seedetrakti mikrobioota düsbioosiga, käärsoole lihaste häiritud toimimisega ja närvisüsteemi düsregulatsiooniga. Samuti on leitud seoseid stressi, hormonaalsete muutuste ja geneetiliste teguritega.
Veel on täheldatud, et sümptomid avalduvad tihti 20ndatel eluaastatel ning rohkem esineb neid naiste seas. Mõistagi on kaebused inimeseti väga erinevad, varieerudes ärritavast kõhuvalust kuni soolekrampideni. Harv ei ole ka periooditi esinev kõhukinnisus ja/või -lahtisus. Soole ärritussündroomi näol on tegemist kroonilise seisundiga, vaatamata sellele, et sümptomid ei pruugi endast sugugi pidevalt märku anda.
Toitumine ja kiudained
Soole ärritussündroomi üheks toimivaks leevenduseks on FODMAP-dieedi järgi toitumine. Näiteks puuviljad ei ole tingimata kahjuliku mõjuga (välja arvatud fruktoosi ülitundlikkuse puhul). Ometi tasub veidi aega pärast söögikorda puuvilju vältida, kuna see võib tekitada kõhugaase ning krampe soolestikus.
Et soolestik saaks korralikult oma tööd teha, on vaja tarbida kiudaineid. Soole ärritussündroomi korral tasub siinkohal aga valiv olla, kuna mõned kiudainesordid võivad kaebusi hoopis intensiivistada.
Lahustuvad kiudained, mida leidub enamasti puu- ja köögiviljades, on enamasti ärritunud soolega inimestel paremad seedida. Lahustumatud kiudained, näiteks täisteratooted, pähklid ja seemned, võivad aga esile kutsuda tavalisest enam kaebusi. Seda teemat on kahtlemata tarvis veel edaspidi uurida, saamaks veelgi täpsemalt teada, kuidas konkreetsed kiudained soolele mõjuda võivad.
Soole ärritussündroom tekitab küll parajalt peavalu, ent õnneks ei liigitu see veel terviseohuks ‒ seedeelundkonnas ei esine märkimisväärset põletikku ning samuti ei suurenda see soolevähi tekkeriski.
Crohni tõbi
Crohni tõbi aga on keeruline seisund, mis mõjutab seedetrakti ja võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid sümptomeid ning tüsistusi. See on krooniline soolepõletik, kus põletik tekib seedetrakti seintes, tekitades haavandeid ja veritsusi. Crohni tõbi võib mõjutada mis tahes seedetrakti osa alates suust kuni pärakuni ning kõige sagedamini esineb põletik peensoole ja käärsoole vahele jääval alal. Sarnaselt soole ärritussündroomile võib haigus olla perioodiliselt aktiivne või mitteaktiivne ning sümptomid võivad periooditi taanduda või ägeneda. Mõnedel inimestel võib esineda pikaajalist remissiooni, kus sümptomeid praktiliselt ei esine, enne kui haigus taas aktiveerub. Kuigi Crohni tõbi ja ärritatud soole sündroom võivad mõlemad mõjutada seedetrakti ja põhjustada sümptomeid nagu kõhuvalu ja seedehäired, on nende haiguste põhjused, mehhanismid ja ravi oluliselt erinevad.
Sagedased Crohni tõve sümptomid:
- Kõhulahtisus (võib esineda verd või limast eritist)
- Kõhuvalu
- Kaalukaotus
- Iiveldus ja/või oksendamine
- Väsimus
- Verekaotus
- Valu liigestes
- Palavik
- Lööve
Crohni tõve puhul võib põletik levida ka sooleseina sügavamatesse kihtidesse, põhjustades lihaste kokkutõmbeid ja/või fistuleid. See tähendab, et põletik võib mõjutada mitte ainult soole limaskesta, vaid ka selle sügavamaid kihte, sealhulgas lihaskihti. Kui põletikuline protsess viib lihaste kokkutõmbumiseni, võivad tekkida sooleseintes kitsendused või stenoosid, mis muudavad soole läbimõõtu kitsamaks.
Fistulid on tervisele kahjulikud käigud, mis moodustuvad tavaliselt kahe õõnesorgani või õõnesorgani ja keha pindmise kihi vahel. Need võivad tekkida näiteks soolestiku, põie, sapipõie või isegi naha vahel. Fistulid võimaldavad seedetrakti sisu, nagu väljaheited, liikuda teistesse elunditesse või kehaosadesse, mis võib põhjustada tüsistusi ja nakkusi.
Kitsenduste ja fistulite ravi nõuab sageli kirurgilist sekkumist. Kirurgilise ravi eesmärk võib olla kitsenduste laiendamine või eemaldamine ning fistulite sulgemine või äravoolu loomine. Kirurgiline sekkumine võib olla vajalik ka siis, kui patsiendi seisund ei reageeri piisavalt ravile või kui esineb tüsistusi, nagu obstruktsioon või infektsioon. Raviplaan sõltub individuaalsetest asjaoludest ja haiguse kulgemisest ning seda peaks arutama arstiga.
Crohni tõve tekkepõhjused
Ka Crohni tõve puhul ei olda selle tekkepõhjustes kindlad. Kroonilise soolepõletiku väljakujunemisel mängivad rolli mitmed erinevad faktorid. Enamlevinumateks on näiteks:
- Soolestiku häiritud mikrobioota (düsbioos): soolestiku mikrobioota koosneb paljudest bakteritest ja muudest mikroorganismidest, mis aitavad seedimist ja immuunsüsteemi reguleerida. Kui see tasakaal on häiritud, võib see kaasa aidata põletikulisele seisundile, nagu Crohni tõbi.
- Pärilikkus: geneetilised tegurid mängivad olulist rolli Crohni tõve tekkes. On täheldatud, et inimestel, kellel on lähisugulased Crohni tõvega, on suurenenud risk selle haiguse tekkeks.
- Sooleseinte immuunsüsteemi ebakorrapärane töö: Crohni tõve korral võib immuunsüsteem rünnata soolestiku seina, põhjustades põletikku ja haavandeid. See võib olla seotud immuunsüsteemi talitlushäiretega või autoimmuunreaktsioonidega.
- Keskkonnategurid: mitmed keskkonnategurid võivad mõjutada Crohni tõve riski. Suitsetamine on näiteks seotud suurenenud riskiga Crohni tõve tekkeks. Lisaks võib toitumine mängida olulist rolli, eriti dieet, mis on rikas suhkru ja madala kiudainesisaldusega, võib suurendada haiguse riski.
Kuigi need tegurid võivad suurendada Crohni tõve tekkeriski, ei pruugi haigus areneda isegi nende tegurite olemasolul. Crohni tõbi on kompleksne seisund, mille tekkel on mitmed tegurid kaasatud, ja täpne põhjus võib olla individuaalne ja mitmetahuline.
Ravi
Kuigi mõningal juhul on tarvis sekkuda kirurgiliselt, piisab enamasti Crohni tõve ravimisel korrapärasest ravimite tarbimisest. Pärast lõpliku diagnoosi saamist ei saa aga arstivisiite veel unustada ‒ tervise hoidmise seisukohalt on oluline käia vastavalt juhistele ka järelkontrollides.
Allikad:
https://www.uza.be/inflammatoire-darmziekten-kliniek-ibd-kliniek
https://www.darmgezondheid.nl/darmklachten/darmaandoeningen/ziekte- van-crohn/
Spiller, Robin, and Giles Major. “IBS and IBD—separate entities or on a spectrum?.” Nature reviews Gastroenterology & hepatology 13.10 (2016): 613-621.
